Eestlased on aeglased, või mis?

Esimene nali eestlaste aegluse kohta tuli umbes nädal tagasi leedu tüdrukutelt stiilis, et kaks inimest istuvad kohvikus ja näevad kolmandat tänaval. "Näe, lätlane kõnnib!" viipab üks. "Ei, see on eestlane, kes seal jookseb," parandab teine.

(Aga kes esimesena nõud ära peseb - eestlane või leeduks?)

Grusiin Daivid teadis aga järgmist. Venelased ja eestlased sõidavad eskalaatoriga, mis äkitselt seisma jääb. Venelased hakkavad kiruma ja kõnnivad trepist üles. "Huvitav," arutleb eestlane pool tundi hiljem, "miks see eskalaator täna nii aeglane on?".

Ani ema Kazbegis jutustas meile aga loo sellest, kuidas ta oli kogu aeg arvanud, et grusiinid muud ei tee kui istuvad laua taga ja joovad. Siis käinud ta ära aga Eestis ja sai sealt endale nii mõnedki sõbrad. "Nüüd ma tean, et see lugu grusiinide joomise kohta on kõigest müüt," ütles ta elutargalt.

Kilpkonna poeg ja Kelli prillid Rumeenias (2011). (Estonians are slow, or what?)

Käisin täna Thbilisis Kilpkonna järve ääres kilpkonni ja nende poegi otsimas, aga neid ei ole seal juba kaua nähtud.

Vanaemale / To my grandmother

Järgnevad pildid on tehtud teel Kazbegi mägikülla ja Kazbegis. Meid sõidutanud autojuhi sõnul elavad Kazbegis vaid hollandi lehmad. Samas võin kinnitada, et mõned pildile jäänud lehmadest sarnanevad väga ka nendele eesti must-valgetele kirjakutele, kelle vahel me väiksena karjamaal joosime. Minu jaoks olid ära tundavad ka punased lehmad. Vanaemal oli ka üks selline.

Ja kanad on nagu kanad ikka. Arusaamatuks jäi ainult see, et kui nad igal pool vabalt ringi siblivad, kas neil ka kuskil pesakastid on, kuhu nad munemas käivad, või otsivad nende omanikud mune naabri lillepeenrast?

Georgia:Greece

11. oktoober 2011 Gruusia vs Kreeka.

Mikheil Meskhi staadion Thbilisis.

Pilet mängule 10 kohalikku raha.

Mängu tulemus 2:1 tugevamate kasuks.

Mtskhetas festivalil

Containing some of the oldest and most important churches in the country, Mtskheta has been Georgia's spiritual heart since Christianity was established here in about AD 327. (Lonely Planet)

Maršutkaga Mtskhetasse sõites pandi meid teepervel maha kohas, kus linn juba paistis. Jalutuskäik mööda jõeäärt linna tõotas tulla ilus, kuni hais salliga nina katma sundis. Tegu oli ilmselt kohaliku prügimäega, mis ei meenutanud küll mäge, ent kogu jõeäärne tee oli ääristatud kahtlaste jäätmetega.

Prügimäelt teisele poole jõge vaadates paistis mäe otsast Jvari kirik.

Mtskheta festivali nukuteater.

Festivalil oli märgata harjumatult palju isasid lastega tegelemas.

Lonely Planet soovitab Mtskhetas Kafe Baris lobio't proovida. Eeskujulike turistidena me seda ka teeme. Oa-ja ürdi lobi paneb suu korralikult õhetama. Maitsetest trügis enim esile suus krõmpsuv toores sibul.

Teenindus oli ääretult aeglane, Kafe Baris puudus köök - ettekandjad jooksid toidu järele, läbi tänava, tagahoovi.

Mtskhetas Svetitskhoveli katedraali sees.

Svetitskhoveli katedraali ees.

Mis pidu see ilma suhkruvatita oleks olnud?!

*Spikker, kel "Mtskheta" hääldamisega raskusi tekkis, proovige aevastada M-tähte ;)